Üks sõber usaldas mulle (vabandust, Naty), et ta oli koos mehega, kelle peenis köitis ta tähelepanu oma väljendunud ühele poole kumerusega . See olukord tegi talle muret, seega otsustasin teemat uurida ja seda artiklit jagada.
Kas kõver peenis on normaalne?
Peenis ei ole alati täiesti sirge ja kerget kõverust peetakse normaalseks . Sageli jääb kõverus märkamatuks ega põhjusta mingeid funktsionaalseid probleeme. Kui aga kõverus on väljendunum ja mõjutab penetratsiooni või põhjustab ebamugavust, võib see viidata mõnele aluseks olevale meditsiinilisele seisundile , näiteks Peyronie tõvele.
Ekspertide sõnul võib kõverusel olla mitmesuguseid põhjuseid : kaasasündinud, mis on tingitud peenise anatoomia normaalsetest erinevustest, või omandatud, mis on tingitud sellistest teguritest nagu vigastused või haigused nagu Peyronie tõbi.
Peenise kõveruse põhjused
Põhjuseid võib olla mitu ja olenevalt päritolust võivad diagnoosimine ja ravi erineda :
- Kaasasündinud: Nendel juhtudel esineb kõverus sünnist saati. Selle põhjuseks on peenise ühe struktuuri, näiteks corpora cavernosa või corpus spongiosum, väiksem kasv. See olukord, mida nimetatakse "kombipeeniseks", avaldub tavaliselt puberteedieas.
- Trauma: Peenise vigastused, eriti seksuaalvahekorra ajal, võivad põhjustada kõverust. Korduvad löögid sisekudedele võivad põhjustada armid mis mõjutavad kuju.
- Peyronie tõbi: See on seisund, mis esineb tavaliselt üle 40-aastastel meestel. See on seotud ebanormaalse kogunemisega armkude peenise tunica albugineas.
Mis on Peyronie tõbi?
Peyronie tõbi põhjustab peenise ebanormaalset kõverust erektsiooni ajal. Lisaks penetratsiooni raskendamisele võib see põhjustada valu nii erektsiooni kui ka seksuaalvahekorra ajal. Peamised põhjused on järgmised:
- Mikrotraumad: Need tekivad intensiivse seksuaalvahekorra või füüsilise tegevuse ajal, mis mõjutavad erektsiooni peenist.
- Autoimmuunsed tegurid: Uuringud näitavad, et see võib olla seotud immuunsüsteemi põletikuliste reaktsioonidega.
- Olemasolevad tingimused: Diabeet, hüpertensioon ja muud verevooluga seotud haigused.
Diagnoos ja riskifaktorid
Selgete kumeruste või nendega seotud haiguste, nagu Peyronie tõbi, diagnoosivad tavaliselt:
- Enesekiitus: Patsient võib kõverust märgata endale otsa vaadates või erekteerunud peenisest fotosid tehes.
- Meditsiiniline konsultatsioon: Uroloog hindab kõveruse raskust palpatsiooniga ja Doppleri ultraheliuuringud sisemise koe visualiseerimiseks.
- Küsimustikud: Sellised tööriistad nagu "Erektsiooni kõvaduse skaala" aitavad mõõta erektsiooni kvaliteeti.
Riskifaktorid: Löögid, ebapiisav libesti seksuaalvahekorra ajal, erektsioonihäired, diabeet ja suitsetamine võivad neid seisundeid soodustada.
Millal arstiabi otsida?
Oluline on konsulteerida spetsialistiga, kui ilmnevad järgmised sümptomid:
- Kumerused üle 30 kraadi.
- Valulik erektsioon või ebamugavustunne seksi ajal.
- Suutmatus olla seksuaalsuhetes kõveruse tõttu.
Varajane sekkumine võib ennetada tüsistusi ja parandada seksuaalelu kvaliteeti.
saadaolevad ravimeetodid
Ravi varieerub sõltuvalt kõveruse päritolust ja raskusastmest:
1. Mittekirurgilised ravimeetodid
- Tõmbeseadmed: Kumeruse vähendamiseks avaldavad nad survet.
- Armkoe süstid: Ravimid, nagu kollagenaas, võivad naastusid vähendada.
- Suukaudsed ravimid: Kasutatakse vähendamiseks põletikud esialgsetes etappides.
2. Kirurgia
- Plikatuur: Peenise sirgendamise tehnika pikima külje lühendamisega.
- Pookide kasutamine: Nad täidavad mõjutatud alasid rasked armid.
- Implantaadid: Rasketel kaasnevate erektsioonihäirete juhtudel.
Kuidas vältida peenise kõverust?
Kuigi mõningaid põhjuseid, näiteks kaasasündinud põhjuseid, ei saa vältida, on riskide vähendamiseks meetmeid:
- Vältige jõulisi või halvasti määritud seksuaalsuhteid.
- Kontrollida selliseid haigusi nagu diabeet ja hüpertensioon.
- Ebamugavustunde korral viige läbi regulaarsed arstlikud läbivaatused.
Selle probleemi lahendamine piisava teabega võimaldab teil parandada seksuaaltervist ja vähendada tarbetuid muresid. Kui avastate oma liikmes muutusi või ebamugavustunnet seksimise ajal, ärge kartke pöörduda arsti poole, et saada kõige sobivam ja isikupärasem ravi.